Paljajalu kõndimine: maandamise eelised
Kas sa oled kunagi kuulnud maapinnaga ühendamisest ehk maandamisest? Selle lähenemise puhul on tegemist sellega, millist mõju avaldab otsene füüsiline kontakt maa pinnal olevate elektronidega meie tervisele. Kui sa looduses paljajalu kõnnid, oled automaatselt maa pinnaga ühendatud.
Arvukad kogemuslood viitavad sellele, et ühendus maa pinnal olevate elektronidega võib põhjustada kehas põnevaid füsioloogilisi, aga ka psühholoogilisi muutusi, mis parandavad heaolu ja tervist. Muuhulgas on kirjutatud, et looduses paljajalu kõndimine või istumine või lamamine võib leevendada valu ja tasakaalustada unehäireid.
Ka teaduslikud uuringud, näiteks Chevalier jt. 2012 või Sokal & Sokal 2011 näitavad, et katsealused, kes on kasutanud maandamist, kogesid positiivseid mõjusid kehale. Selles artiklis käsitleme lähemalt maandamise teemat.
Maandamine inimkonna ajaloos
Algusaegadel käisid inimesed kas paljajalu või kandsid jalgade kaitsmiseks improviseeritud jalatseid loomade nahkadest. Lisaks magasid ürginimesed maapinnal, enamasti loomanahkadel, et end külma eest paremini kaitsta. Tol ajal oli inimene alati otseses kontaktis maa pinnal olevate elektronidega.
Tänapäeval oleme peaaegu täielikult eraldatud maa pinnal olevate elektronide voolust, kuna kanname paksu tallaga kingi, elame massiivsetes majades või kõnnime asfalteeritud pindadel.
Kas krooniliste haiguste, unehäirete, immuun- ja põletikuliste haiguste tugev kasv võib olla seotud sellega, et oleme maa pinnast eraldatud? Sellele küsimusele vastavad Chevalier jt. 2012 oma uuringus ja näitavad maandamise positiivseid mõjusid meie tervisele.
Maandamise ja paljajalu kõndimise põhimõte
Oled kindlasti juba kogenud, kui hea tunne on kingad jalast võtta ja jalad rohtu panna. Ka paljajalu liivarannal kõndimist peavad paljud absoluutseks naudinguks. Aga miks on nii hea paljaste jalgadega maa pinda puudutada?
Lihtne, paljajalu kõndides toimub energiavahetus maaga. Meie keha on nagu maa elektriliselt laetud. Maandamisega ühendame end omamoodi maa energiaga. Paljajalu kõndides vabastatakse soovimatud elektronid, mis põhjustavad stressi ja väsimust, ning laaditakse kasulikku energiat.
Chevalier jt. 2012 sõnul on maa pind kõikjal esinev, üllatavalt kasulik, kuid tähelepanuta jäetud globaalne ressurss tervise säilitamiseks, haiguste ennetamiseks ja kliiniliseks raviks.
Maandamine praktikas – kui kaua peab paljajalu kõndima?
Juba 80 minuti jooksul paljajalu kõndides paraneb kogu keha hapnikuga varustatus ja ainevahetus kiireneb. Samal ajal tagab energia vahetus maandamisel, et valu ja põletikud leevenduvad. Kogu keha tunneb ennast energilisena. Pole ime, et peame paljajalu looduspinnal kõndimist nii meeldivaks.
Kui sageli peaks maandamist tegema, et positiivseid mõjusid tunda, ei saa üldiselt vastata. Siin tuleb kuulata oma keha. Kes kord teadlikult on kogenud maandamise eeliseid oma kehal, teab kõige paremini, millal ta vajab taas tervendavat maaenergiat.
Muide, pole tingimata vajalik alati paljajalu kõndida. Maandamist saab mugavalt teha ka aialtoolil, asetades paljad jalad lihtsalt looduspinnale ja lugedes samal ajal raamatut.
Suurema mõju saavutamiseks võib kogu kehaga murule heita või teha harjutusi nagu jooga, Qi Gong või Tai Chi.
Tervise eelised maandamisest une ajal
Uuringud näitavad, et ühendus maaga avaldab une ajal kehale suuri positiivseid mõjusid. Seda saab hõlpsasti saavutada spetsiaalsete juhtivate madratsite või katetega.
Sokal & Sokal 2011 jõudsid oma uuringus järeldusele, et inimese organismi maandamine öösel põhjustab seerumi raua, ioniseeritud kaltsiumi ja anorgaanilise fosfori kontsentratsioonide langust ning kaltsiumi ja fosfori neerude eritumise vähenemist. Lisaks mõjutab maandamine une ajal positiivselt türoksiini tootmist, mis on oluline kilpnäärmele.
Ka diabeediga patsiendid suutsid une ajal pideva maandamise kasutamisega oma veresuhkru taset langetada.
Teised uuringud näitavad, et maandamine avaldab suurt mõju ka stressitasemele. Erinevate mõõtmismeetodite abil leiti, et maandatud patsientidel olid märkimisväärselt paremad näitajad kui kontrollgrupil (Chevalier jt 2012).
Paljud kogemuslood ja uuringud näitavad selgelt, et maa pindmise energiaga on meie tervisele positiivne mõju. Seega tuleb taas nende energiatega ühendust võtta. Seda saab hõlpsasti saavutada regulaarselt paljajalu kõndides.
Paljajalu kõndimise harjutamine – meie ZAQQ paljajalatsid aitavad sind
Jalg on looduse poolt loodud paljajalu kõndimiseks. Kaasaegseid kingi, mis on šokkide absorbeerimiseks ja millel on liiga paks tald koos kontsaga, me ei vaja. Vastupidi, need eraldavad meid maa pinnast ja selle energiatest.
Kahjuks ei ole me tänapäeval enam harjunud paljajalu käima ja tihti ei suuda me liikuda ilma jalanõudeta kauem kui 10 minutit, sest juba lühikese aja pärast tekivad lihaspinged või isegi valud. Kes on aastaid ainult kaasaegsete jalanõudega ringi liikunud, peab sellega esmalt harjuma. Tuleb arendada lihaseid ja ka sidemed ja kõõlused peavad jälle paindlikumaks muutuma.
Alternatiiv paljajalu käimise treenimiseks ka jalanõudega on paljajalu jalanõud. Need võimaldavad sinu jalal loomulikult liikuda. Meie ZAQQ paljajalu jalanõud on kõik varustatud eriti õhukese ja väga paindliku tallaga, nii et sinu jalg saab loomulikult veereda. Lisaks on need disainitud nii, et sinu jalal on piisavalt ruumi, et vabalt liikuda. Alguses võivad paljajalu jalanõud tunduda liiga laiad, kuid mõne aja pärast märkad, et sinu jalg vajab seda ruumi, sest loomuliku kõndimise ajal arenevad lihased, mis on vajalikud kindla ja stabiilse kõnnaku jaoks.
Allikad:
Gaétan Chevalier, Stephen T. Sinatra, James L. Oschman, Karol Sokal, Pawel Sokal 2012: Earthing: Health Implications of Reconnecting the Human Body to the Earth's Surface Electrons, J Environ Public Health. 2012: 291541.
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3265077/#B10
Karol Sokal, Pawel Sokal 2011: Earthing the Human Body Influences Physiologic Processes, J Altern Complement Med. 2011 Apr; 17(4): 301–308.
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3154031/
