Armastus esimesest sammust ZAQQ YORQ paljajalu jalanõudega

Põhineb tõestisündinud lool

“Kas tahad proovida???”. Seekord ei olnud tegemist mahlase šokolaadikoogitükiga. Ma jalutasin just oma parima sõbrannaga, kui ta säravate silmadega rääkis oma esimestest paljajalatsitest. Kuna need tundusid täiesti märkamatud, polnud mul põhjust tema jalatsitest juttu teha. Vabandust!

Kuni selle päevani, pean ma tunnistama, polnud ma kunagi sellistest jalatsitest kuulnud. See kõlas kummaliselt ja ma polnud kindel, mis mind ees ootab. Noh, ma ilmselt ei sureks sellest...

Kuna mu sõbranna on lisaks armastusväärne ja täiesti erakordne (kes sõidab hobusega tööle?) ja kõik, mis teda vaimustab, on üsna lahe ja trendikas, nõustusin ja me vahetasime – aga ainult parema kinga. Tahtsin kindel olla. Kui ma olin sisse libisenud ja paela kinni sidunud, hakkasin kõndima ja siis see juhtus...

Kuidas esimene paljajalatoss muutis mu elu

...ma olin nagu uimane. Mitte sellepärast, et oleksin kukkunud. Haha! Ei. Kuna kandsin kahte erinevat kinga, sain ma otsese erinevuse kohe teada. Kuigi minu enda king pigistas mu jalga, oli mul paljajalatossus varvastel ja päkkadel piisavalt ruumi. King oli äärmiselt pehme ja sobitus ideaalselt mu jalaga. See oli mõnusalt pehme ja väga kerge, nagu mul polekski kinga jalas. Aga see oli seal! Ma nägin seda ju ?.

Kuid tõeline kavalus, mis mu vaimustust enam tagasi hoida ei suutnud, oli ülimalt paindlik ja pehme tald. Iga samm pani mind tundma maapinda. Suurte silmade ja lahtise suuga tuli mulle pähe vaid üks mõte: olin armunud.

Lapsest saati olen armastanud paljajalu käimist. Meil oli suur aed. See oli minu vabaõhu-mängutuba. Seal sain ma maailma oma jalgadega avastada. Pehme rohi, teravad kivid - mis suvel ulakalt hõõgusid - peen, kõditav liiv ja meie jalamatte karedad harjased - see oli iga kord fantastiline seiklus.

Mälestustes hõljudes olin ma nüüdseks juba teise paljajalu kinga jalga pannud ja olin kindel: mu sõbranna ei saaks neid enam kunagi tagasi.

Oh ei, oli ju veel üks probleem...

Alla surutud igatsus paljajalukingade järele

Kuigi ma hetkeks kaalusin kiirel (ja ülimalt, mega, äärmiselt mugaval!) sammul minema jooksmist, et kingad lõpuks enda omaks teha, loobusin ma sellest kohutavast mõttest ja andsin kingad muidugi tagasi. Sõprus igavesti.

Aga kuidas edasi? Mis sai minu suurest armastusest paljajalukingade vastu?

Olin tõepoolest mõned aastad paljajalukingast ja minust silmist kaotanud. Põhjuseks polnud tollal kuju, mida mõned peavad harjumuspäraseks. Ei, see on lihtsalt meie jalgade kuju. Kuna meie keha on tervikuna esteetiline meistriteos, siis on ka meie jalad täiuslikud. Miks mitte kanda kinga, mis vastab algselt mõeldud kontuurile? See on lisaks palju tervislikum ja hoiab ära varvaste valeasendi ning sellega kaasnevad terviseprobleemid. Näiteks see õudne ja kuri olend, mida kutsutakse Vuxal Hallis, ei, Hulla Vaxis, Axel Valgis või oli see Hallux Valgus? Kuidas iganes, olen sellega juba aastaid võidelnud. Kõrged kontsad olid muuhulgas minu hukatus. Rahu neile.

Noh, tagasi minu sõbranna kinga tegeliku probleemi juurde: see oli ... disain. King oli täiesti ilmetu, väljenduseta, tähelepandamatu. Puudus see "teatud miski". Midagi erilist. See "vau" või "boah", mis paneb rõõmsalt aplodeerima. Ma tean, et see ei pea alati olema ekstravagantne. Aga mõnikord siiski!

Ja lisaks: kui ma pean oma jalad kinni panema (paljajalu tööle? Parem mitte...), siis peaksid nad vähemalt olema kaunid. Nagu elaksid nad oma väikeses palees ? . Nii uinus minus täiusliku paljajalukinga igatsus ja see pidi ühel päeval lõpuks rahuldatud saama...

Kaotatud armastus paljajalatsite vastu taasavastatud

Pärast aastaid lõi armastus paljajalatsite vastu taas lõkkele. Lõpuks ometi!

Minu uurimused näitasid, et paljajalatsid või niinimetatud "minimalistlikud jalanõud" on nüüdseks turul rohkem kanda kinnitanud. Nii sirvisin mitmeid tuntud paljajalatsite pakkujate veebipoode. Tutvusin ZAQQ-iga. Ja avastasin, et seal on loomingulisi päid, kellel on kirg jätkusuutlikkuse ja disaini vastu, ning kes seavad endale eesmärgiks luua midagi erilist. Funktsionaalsus kohtub disainiga.

Tulemuseks on mudelite mitmekesisus. Ma ei pidanud enam millestki loobuma. Seal on ballerinasid, ärikingi, toasusse, mokassiine, matkajalatsid, jooksujalanõusid, sandaale, paelkingi, sokijalanõusid, saapaid. Isegi tossude mudelid varieeruvad: kas kõrged või keskmised. Lai valik paljajalatsite tüüpe pani mind aukartusega oma tahvelarvutisse vaatama.

Olgu see dünaamiline, elegantne, ekstravagantne, eksootiline, klassikaline, vaba, peen, retro, romantiline, sportlik – igas stiilis, igas värvitoonis. Olgu see monokroomne või rõõmsalt kirju. Olgu see metallikläikeline või asjalik ja puhas.

Lisaks on seal pilkupüüdjad. Värvilised tallad ja paelad, sädelevad kivikeste aplikatsioonid, läikivad litrid, lillelised tikandid, peen pits, lahedad neetid, hõbedased ja kuldsed pandlad, punutud rihmad.

Mul olid seega unistused ja ideed täiuslikest paljajalatsitest. ZAQQ äratas mind üles ja tegi selgeks: minu unistused ei tundu mitte ainult reaalsed, nad ongi reaalsed!

Isegi minu palavalt armastatud välistald – iga paljajalatsi särav punkt – pakutakse erinevates variatsioonides. Kas pehmendusega või ilma (see ei ole seotud toiduvalmistamisega, vaid funktsiooniga, mis neelab astumisel tekkivat jõudu) ning erineva talla tugevuse ja mustri sügavusega.

Vabandust, tagasi loo juurde. Nii ma igatsesin ja igatsesin oma esimest paljajalatsit. Kui ainult ei oleks taas tekkinud veel üks probleem: avastasin ZAQQ-is äärmiselt palju erilisi ja väljendusrikkaid disaine, mille järele ma ihkasin, nii et ma ei teadnud, kuidas ma neid kingi kunagi elus maksta suudaksin. Noh, nii otsustasin ma "vähem on rohkem". Ja nii leidsin ma oma absoluutse lemmikpaljajalatsi... YORQ.

Suure paljajalatsi armastusloo algus

Lõpuks hoidsin ma kingakarpi käes ja avasin selle aegluubis. Kas sa arvad, et ma olen hull? Jah, äh, ei! Ma leian lihtsalt, et iga sekund tuleks nautida, kui oled otsustanud SELLE Õige kasuks. Nii et jätkame. Ilmnes süsimust siidipaber, mille ma samuti ettevaatlikult ja krabinal lahti voltisin. Ja seal ta oli. Minu ihaldusobjekt. Minu esimene paljajalu king. Minu aareeee!

Imeilus keskmise lõikega saabas, mis oli oskuslikult lavastatud parima seemis- ja nappanahaga. Ehe, mis on valmistatud käsitöö täiuslikkuses minu jaoks. Natuke retro ja siiski täiesti ajakohane. Lähemal vaatlusel märkasin veel üht esiletõstmist: visuaalne konts. Nii mõjub ta natuke nagu äriking saapa rüüs. Kuni pisidetailideni geniaalselt läbi mõeldud.

Minu esimene jalutuskäik minu "Uuega" oli muidugi unistus. Muide, ma ei pidanud kinga sisse kandma ega harjuma aeglaselt paljajalu kingadega kõndimisega. Miks ka? Ma ei pea ju ka harjuma paljajalu kõndimisega.

Ja taas sai mulle veel kord selgeks: meie jalad kannavad meid tuhandeid kilomeetreid läbi elu ja väärivad seetõttu ainult parimat. Ma ei taha enam teisi kingi kanda. Selleks olen ma kõndimisest saadud tunnetust liiga palju nautinud ja armastanud.

Pärast seda, kui ma olen peaaegu kogu oma sisustuse maha müünud, et oma uuele pahele anduda ja mul on korteris rohkem paljajalu kingi kui nõusid, saan ma lõpuks õnnelikult ja rahulolevalt tagasi nõjatuda. Ei, see oli muidugi ainult nali. Mul on täpselt üks nõudest rohkem kui paljajalu kingi.

Minu järeldus: täiusliku paljajalu kingaga saab elu veelgi rohkem tunda ja nautida.